Esimene lasteaed asutati Palamusele 1952. aasta suvel, juunikuus. Lasteaed kuulus Palamuse Masina Traktori Jaamale ja asus Isotammede majas. Lasteaias käis kümme last. Kaua lasteaed ei tegutsenud, oktoobrikuus 1952 teadmata põhjusel lasteaed suleti. Nii meenutab oma kirjas tollane MTJ peaagronoom Jüri Aule.
Varbeveres V. Kingiseppa nim. kolhoosis asutati lasteaed 1951. aasta suvel. Lasteaed asus Põletiku talus. Majas paiknes kaks magamistuba, üks väiksematele ja teine tuba suurematele lastele. Peale magamistubade oli majas söögituba ja mängutuba. Lapsed said neli korda päevas süüa ja lasteaed oli avatud ööpäev läbi. Nädala lõppedes läksid lapsed koju. Lapsevanemad söögi eest ei pidanud maksma. Toiduained muretses kolhoos. Lasteaia töötajatele maksti palka normipäevades. Õppetööd ega kooliks ettevalmistust ei toimunud. Lapsed mängisid kodudest toodud mänguasjadega. Varbevere lasteaia tegemisi meenutab oma kirjas 1954. aasta suvel öökasvatajana töötanud Linda Paju.
1952. aasta kevadel asutati ka Kudinale lasteaed, tolleaegsesse "Uue Tee" kolhoosi. Lasteaed asus Hiie talus ja oli avatud ööpäev läbi. Lasteaed töötas ainult ühel suvel. Lühikese meenutuse lasteaiast on kirjutanud Kudina elanik Laine Ojaste, kelle pojad käisid lasteaias.
Viiekümnendate aastate keskel suleti lasteaiad väikeste kolhooside juures. Nõudlus lasteaedade järgi oli väike. Maaperedes elasid koos mitu põlvkonda ja nii ei olnud vaja paigutada lapsi lasteaeda. Lapsed jäeti vanavanemate hoolde.
Palamuse Külanõukogu Täitevkomitee 18. aprilli 1958. aasta istungjärgu protokolli järgi tehti kohustuseks Palamuse Maahaigla juhatajale sm. Hussole, et rohkem tuleb läbi viia selgitustööd kolhoosides lasteasutuste organiseerimiseks. Peaaegu kümme aastat läks veel enne aega, kui taas avati lasteaed.
Kolhoosi "Uue Tee" lastepäevakodu Kudinal avati 1. juunil 1969. aastal, kolhoosi esimehe Viljar Karo algatusel, endises Kudina mõisahoones. Kudina mõis on 1472 a. immatrikuleeritud Liivimaa aadlimagistris iseseisva rüütlimõisana. Mõisahoone on ehitatud 1892-1896. aastal. Eesti Vabariik ratsionaliseeris iseseisva rüütlimõisa Puurmani pärishärra krahv Ernst von Mannteuffel-ilt 1919. aastal. 1922. aastal võeti mõisahoone kasutusele 6-klassilise algkoolina. Hiljem nõukogude ajal töötas kool 7-klassilisena. 1963. aastal kool reorganiseeriti algkooliks, õpilaste vähesuse tõttu.
Lastepäevakodu avati üherühmalisena kahekümnele lapsele. Esimeseks juhatajaks oli Lehe Laanesoo-Tuvike, kasvatajaks Sirje Tänav, koristaja-kütja Leili Varik, kokk Natalie Reinberg ja laulmist õpetas Paul Pall. 1972. aastal valiti Lehe Laanesoo-Tuvike Palamuse külanõukogu esimeheks ja lastepäevakodu juhatajana asus tööle Marta Mõttus, kes töötas juhatajana kuni lasteaia üleviimiseni Palamusele 1995. aastal. Aastatel 1969-1973 asusid majas lastepäevakodu ja algkool koos.
1970. aastal kolhoos "Uus Tee" ja "Kevade" ühinesid. Esimesed lapsed Palamuselt Kudina lasteaias olid Rainis ja Eneli Traks, Rait Alekõrs, Heiki ja Riho Jaanuska. Alguses tõid lapsevanemad ise oma lapsed Palamuselt Kudinale lasteaeda, hiljem pandi käima lasteaia bussiring. 1973. aastast alustas lasteaed tööd kaherühmalisena. Vanema rühma kasvatajana asus tööle Õie Kurg. 1992. aastal läks lasteaed "Kevade" kolhoosi alt üle Palamuse Vallavalitsuse alluvusse.
1995. aastal otsustas Palamuse Vallavalitsus lasteaia ületoomise Palamusele ja nii avaski 1. septembril oma uksed Palamuse vanas keskkoolimajas kaherühmaline lasteaed, mis kuulus 1995-1999 Palamuse Keskkooli koosseisu ja lasteaeda juhatas sama kooli direktor Urmas Paju, õppe-kasvatustööga tegeles lasteaia õppealajuhataja Marika Merusk. Sel perioodil sai lasteaed omale ka logo, mille kujundas Palamuse kooli käsitööõpetaja Eha Kuuskmäe.
1. jaanuaril 2000. aastal moodustati omaette asutus Palamuse lasteaed „Nukitsamees" ja lasteaiaga liideti Kaarepere Põhikooli lasteaiarühm. Lasteaia juhatajaks valiti Marika Merusk.
1.septembril 2023 liideti lasteaiaga Kuremaa lasteaia Kurekeste rühm.
Lasteaed tegutseb seitsmerühmalisena kolmes õpikohas.
Allikas: Jõgeva Vallla koduleht
Varbeveres V. Kingiseppa nim. kolhoosis asutati lasteaed 1951. aasta suvel. Lasteaed asus Põletiku talus. Majas paiknes kaks magamistuba, üks väiksematele ja teine tuba suurematele lastele. Peale magamistubade oli majas söögituba ja mängutuba. Lapsed said neli korda päevas süüa ja lasteaed oli avatud ööpäev läbi. Nädala lõppedes läksid lapsed koju. Lapsevanemad söögi eest ei pidanud maksma. Toiduained muretses kolhoos. Lasteaia töötajatele maksti palka normipäevades. Õppetööd ega kooliks ettevalmistust ei toimunud. Lapsed mängisid kodudest toodud mänguasjadega. Varbevere lasteaia tegemisi meenutab oma kirjas 1954. aasta suvel öökasvatajana töötanud Linda Paju.
1952. aasta kevadel asutati ka Kudinale lasteaed, tolleaegsesse "Uue Tee" kolhoosi. Lasteaed asus Hiie talus ja oli avatud ööpäev läbi. Lasteaed töötas ainult ühel suvel. Lühikese meenutuse lasteaiast on kirjutanud Kudina elanik Laine Ojaste, kelle pojad käisid lasteaias.
Viiekümnendate aastate keskel suleti lasteaiad väikeste kolhooside juures. Nõudlus lasteaedade järgi oli väike. Maaperedes elasid koos mitu põlvkonda ja nii ei olnud vaja paigutada lapsi lasteaeda. Lapsed jäeti vanavanemate hoolde.
Palamuse Külanõukogu Täitevkomitee 18. aprilli 1958. aasta istungjärgu protokolli järgi tehti kohustuseks Palamuse Maahaigla juhatajale sm. Hussole, et rohkem tuleb läbi viia selgitustööd kolhoosides lasteasutuste organiseerimiseks. Peaaegu kümme aastat läks veel enne aega, kui taas avati lasteaed.
Kolhoosi "Uue Tee" lastepäevakodu Kudinal avati 1. juunil 1969. aastal, kolhoosi esimehe Viljar Karo algatusel, endises Kudina mõisahoones. Kudina mõis on 1472 a. immatrikuleeritud Liivimaa aadlimagistris iseseisva rüütlimõisana. Mõisahoone on ehitatud 1892-1896. aastal. Eesti Vabariik ratsionaliseeris iseseisva rüütlimõisa Puurmani pärishärra krahv Ernst von Mannteuffel-ilt 1919. aastal. 1922. aastal võeti mõisahoone kasutusele 6-klassilise algkoolina. Hiljem nõukogude ajal töötas kool 7-klassilisena. 1963. aastal kool reorganiseeriti algkooliks, õpilaste vähesuse tõttu.
Lastepäevakodu avati üherühmalisena kahekümnele lapsele. Esimeseks juhatajaks oli Lehe Laanesoo-Tuvike, kasvatajaks Sirje Tänav, koristaja-kütja Leili Varik, kokk Natalie Reinberg ja laulmist õpetas Paul Pall. 1972. aastal valiti Lehe Laanesoo-Tuvike Palamuse külanõukogu esimeheks ja lastepäevakodu juhatajana asus tööle Marta Mõttus, kes töötas juhatajana kuni lasteaia üleviimiseni Palamusele 1995. aastal. Aastatel 1969-1973 asusid majas lastepäevakodu ja algkool koos.
1970. aastal kolhoos "Uus Tee" ja "Kevade" ühinesid. Esimesed lapsed Palamuselt Kudina lasteaias olid Rainis ja Eneli Traks, Rait Alekõrs, Heiki ja Riho Jaanuska. Alguses tõid lapsevanemad ise oma lapsed Palamuselt Kudinale lasteaeda, hiljem pandi käima lasteaia bussiring. 1973. aastast alustas lasteaed tööd kaherühmalisena. Vanema rühma kasvatajana asus tööle Õie Kurg. 1992. aastal läks lasteaed "Kevade" kolhoosi alt üle Palamuse Vallavalitsuse alluvusse.
1995. aastal otsustas Palamuse Vallavalitsus lasteaia ületoomise Palamusele ja nii avaski 1. septembril oma uksed Palamuse vanas keskkoolimajas kaherühmaline lasteaed, mis kuulus 1995-1999 Palamuse Keskkooli koosseisu ja lasteaeda juhatas sama kooli direktor Urmas Paju, õppe-kasvatustööga tegeles lasteaia õppealajuhataja Marika Merusk. Sel perioodil sai lasteaed omale ka logo, mille kujundas Palamuse kooli käsitööõpetaja Eha Kuuskmäe.
1. jaanuaril 2000. aastal moodustati omaette asutus Palamuse lasteaed „Nukitsamees" ja lasteaiaga liideti Kaarepere Põhikooli lasteaiarühm. Lasteaia juhatajaks valiti Marika Merusk.
1.septembril 2023 liideti lasteaiaga Kuremaa lasteaia Kurekeste rühm.
Lasteaed tegutseb seitsmerühmalisena kolmes õpikohas.
Allikas: Jõgeva Vallla koduleht